Nädal 2 - Internetikultuuri muutumine

On uus nädal ning kirjutan sama blogipealkirja teine kord, eelmine kord oli eelmine aasta.

IRC, Mumble, Skype ja Discord

Aasta oli 2005, istusin raamatukogu avaliku internetipunkti arvuti taha ja avasin Mängukoopa lehekülje. Peale lõpmatuna paistvate Flash ja Shockwave tehnoloogial põhinevatel mängudel, oli olemas ka lastele suunatud kommuun. Kuna minul Mängukoopa kolli tuunimiseks kollipunkte ei olnud, siis teda ma väga ka ei tuuninud. Seetõttu, jäin ka sellisest menunetilehest ilma. 
Nii palju kui mina aru sain, oli Mängukoobas mängurikommuun mis meenutas natukene ka foorumit.
Tänapäeval ma ei tea, et midagi sellist nagu mängukoobas Eestis eksisteerib - organiseeritud foorum mis hostis mänge. Võibolla ma lihtsalt ei ole peale sattunud

Ma tunnen, et väga palju Eesti noori, mängureid ja mitte-mängureid, on kolinud üle suhtlusrakendusse Discord'i. 

Ise ma tunnetan, et seda üle-kolimist saab kolme etappi panna: Ventrillo/Mumble/TeamSpeak siis Skype ja praegu Discord.

Ventrillo, Mumble ja TeamSpeak servereid mäletan isegi mina - väga palju sinna ei sattunud, kuna uus lahendus, et oma klassikaaslastega peale kooli mängida, oli juba olemas - Skype. Kuigi, kui tänapäeval tahaksin ma oma kursusekaaslaste või sõpradega teha mängusessiooni siis ei organiseeri ma seda ei IRC (Internet Relay Chat)-kanalis, Mumble'i "toas" ega Skype kõnes vaid ennemkõike Discord'i vahendusel.

Kõiki neid eelmainitud tehnoloogiad (IRC, Mumble jt, Skype) eksisteerivad ja arendatakse siiamaani, need ei ole kuhugi kadunud aga kindlasti ei ole need enam populaarsed.

Discord on ühendanud endas IRC-jututubade ja häälvestluse platvormid nagu Ventrillo või TeamSpeak (viimasel ajal on Discordi arendajad katsetanud ka foorumi-laadseid lahendusi). Discord'i ja Skype'i ei saa veel "ise-hostida" nagu saab IRC ja häälvestluse kanalite puhul teha. Discord puhul saabuvad kõik andmed Discordi enda serverisse

Vahepeal mõtlen - mis siis, kui Discord pillid kokku paneb: kõik vestlused, sõbrad, õppematerjalid ja mis kõige tähtsam, mälestused, kaovad Interneti-sohu.

Igapäevaselt Discordi kasutades, mõtlen vahel tagasi sellesse aega, mil ma esimest korda hakkasin IRC kanaleid kasutama (aasta oli 2011, ma mängisin mängu nagu Ace of Spades). Oli aeg, mil olin mIRC-kasutajaliidesega ära harjunud, nüüd aga on see võõras. Discordi kasutajaliides, kuigi see on vahepeal üsna kirju, on mugav. Mugav on Discord mitte ainult kasutajaliidese poolest vaid see on lihtsalt üleüldse mugavam - võibolla on see lihtsalt minu kiiks, et kuna olen natuke vanem, siis ei ole mahti krüptilises kasutajaliideses toimetada.

Oh õudu, võibolla see tähendab, et järgmine kümnend hakkan MacOS inimeseks.

ITSPEA 2024 nädal 1 - "Kolm põnevat IT-lahendust"

 Ma kasutan ära oma eelmise aasta blogipostitust, või vähemalt neid teemasid, mida ma seal mainisin. Teemad iseenesest on head ja aktuaalsed ka tänapäeval.

Pilveteenused - IT-lahendus mis tekitas (ja siiani tekitab) IT-maastikul revolutsiooni:

Alustan oma 2023 aasta selle teema blogipostitusest tagantpoolt ettepoole:

Pilveteenus kui selline on jätnud minule mulje, kui äritrikk, et oma serveris hostitavaid teenuseid müüa IT-mitteteadlikele ettevõttetele. Sageli puuduvad neil endal teadmised, tahe või võimalused lahenduse arendamiseks. Minu murekoht sellega on see, et andmed, mis võivad olla konfidentsiaalsed või isiklikud, on väljaspool otsest kontrolli. Pilveteenuse pakkuja võib alati ülesse öelda ning ära kaduda. Võibolla näide sellisest "pilveteenuse" pakkujate kadumisest võiks olla, kui Telia müüs maha "online.ee" keskkonna, mis tekitas klientidele nii mõnegi ebamugavuse.

Oma praegusel töökohal olen kokku puutunud erinevate pilveteenustega, kasutades erinevaid lahendusi nii enda igapäeva töös, kui ka puutudes kokku teiste klientide kasutatavate pilveteenustega. Pilt on igatahes kirju: tööl on asutuse enda poolt hostitud Outlook ja muud Microsoft tooted. Klientide puhul olen näinud näiteks sellist varunduslahendust, kus varunduseks kasutatud programm ei pakkunud väga valikuvõimalust selle osas, mida varundada - pidi lajatama sama puuga kõigile.

Eraldi kasutame ka teenuseid mis pakuvad SaaS'i (Software-as-a-Service). Vahel tekib mõte - "Mis siis, kui teenusepakkuja tõstab teenuse hinda ning asutus ei jõua seda enam rahaliselt ülal pidada". Ilmselt käib see läbi nii mõnegi inimese peas läbi. Sellises olukorras - parimal juhul, peab ümber õppima mõne eelmise teenuse konkurendi tarkvarale. Halvimal juhul - on oht, et failid võivad jäädavalt kaduda.

TalTech'is kasutatakse samuti Microsoft Office tooteid. Minu praegune murekoht sellega on see, et üheks teise-astmeliseks autentimiseks pean küsima kinnituskoodi SMS'i kaudu. Samas, olen kuulnud võimalustest, kus SIM-kaart kaaperdatakse üle, ja kinnituskood saabub hoopis pahalase telefoni, millega ta pääseb ligi kasutaja kontole (mis on ühtlasi siis ka pilveteenus).

Kuigi pilveteenused on kindlasti tulevik ka edaspidi, siis tunnen mina, et vigade parandusruumi on piisavalt. Tarkvara arendaja töös on pilveteenused igapäeva osa, kuidas nad aga teavad, milline on kõige parem, kõige töökindlam, kõige suurema võimalusega, et ka homme veel eksisteerib? Palju hüvesid mida inimesed uues nutimaailmas kasutavad põhinevad pilveteenustel, kuid kui palju inimesi mõtleb, et need teenused on lihtsalt auru ja õhku täis.

Google glass, üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi. Apple vision, teine, mis on ajale järele jõudnud?

Eelmine aasta kirjutasin põgusalt Google glass'ist ja kuidas see läbi põrus. Apple'i selle aasta uuel tootel, "Vision Pro"-l läheb vist natukene paremini. Samas on ka riistvara järele jõudnud piisavalt. Apple Vision on eelnenud hulgim virtuaalreaalsus(VR) ja augmenteeritud reaalsus(AR) lahendusi ja peakomplekte. Steam'is on eraldi sektsioon mängudele kohta mis on mõeldud VR-peakomplektiga kasutajale.

Google Glass ja Apple Vision on täiesti teistsugused seadmed - ühine joon on see, et silmale kuvatakse informatsiooni. Vision ühildub teiste Apple'i toodetega ning on ka iseseisev arvuti. Visioni ja teiste VR-peakomplektide puhul enam pakkus mulle huvi võimalus panna õhku hõljuma ekraanid - see tundub väga universaalselt kasutatav, enam ei ole monitori resolutsioon üheks piiravaks teguriks. Kui tahad rohkem ekraane, et rohkem asju teha, saab neid lihtsalt luua.

Küll aga, on niivõrd suur peakomplekt kohmakas ja võibolla ka ebapraktiline. Samas, ei ole ka Google Glass selline toode, millest ma puuduks tunneks. Kui tahta silmale kuvada informatsiooni kõige väiksemal kujul, siis võibolla on mõistlik kuvada seda läbi närvide otse ajju. Võibolla järgmine suurim areng tuleb Elon Musk'ilt ja tema Neuralink tiimilt, mis arendavad masina sidumist ajju.

Clippy - oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" aga samas, võibolla oli see lihtsalt ajast ees.

Clippy'l ei lasta surra. Ta tuuakse tagasi ühel või teisel moel, kui just mitte Clippy nime all, siis mõne keelemudeli "tehisintellekti" poolt tõugatuna arvutiassistendina, kellel võib olla ka mõni teine isikustatud välimus. 

Aasta tagasi ma kirjutasin seda, et Clippy'l ei olnud piisavalt funktsionaalsust. Tänapäeval on võimalik anda ChatGPT'le või teisele keelemudelile, ligipääs, et kasutajad abistada. GitHub Copilot tarkvara arendajatele, Clippy-GPT kontoritöötajatele, ilmselt keegi mõtleb midagi välja ka inimestele, kellel on vaja suhtlusvajadust leevendada.

Arvutis-"assistendid" on teadusulme üks esinevaid asju, mis on praegu realiseerumas.