ITSPEA 2024 nädal 1 - "Kolm põnevat IT-lahendust"

 Ma kasutan ära oma eelmise aasta blogipostitust, või vähemalt neid teemasid, mida ma seal mainisin. Teemad iseenesest on head ja aktuaalsed ka tänapäeval.

Pilveteenused - IT-lahendus mis tekitas (ja siiani tekitab) IT-maastikul revolutsiooni:

Alustan oma 2023 aasta selle teema blogipostitusest tagantpoolt ettepoole:

Pilveteenus kui selline on jätnud minule mulje, kui äritrikk, et oma serveris hostitavaid teenuseid müüa IT-mitteteadlikele ettevõttetele. Sageli puuduvad neil endal teadmised, tahe või võimalused lahenduse arendamiseks. Minu murekoht sellega on see, et andmed, mis võivad olla konfidentsiaalsed või isiklikud, on väljaspool otsest kontrolli. Pilveteenuse pakkuja võib alati ülesse öelda ning ära kaduda. Võibolla näide sellisest "pilveteenuse" pakkujate kadumisest võiks olla, kui Telia müüs maha "online.ee" keskkonna, mis tekitas klientidele nii mõnegi ebamugavuse.

Oma praegusel töökohal olen kokku puutunud erinevate pilveteenustega, kasutades erinevaid lahendusi nii enda igapäeva töös, kui ka puutudes kokku teiste klientide kasutatavate pilveteenustega. Pilt on igatahes kirju: tööl on asutuse enda poolt hostitud Outlook ja muud Microsoft tooted. Klientide puhul olen näinud näiteks sellist varunduslahendust, kus varunduseks kasutatud programm ei pakkunud väga valikuvõimalust selle osas, mida varundada - pidi lajatama sama puuga kõigile.

Eraldi kasutame ka teenuseid mis pakuvad SaaS'i (Software-as-a-Service). Vahel tekib mõte - "Mis siis, kui teenusepakkuja tõstab teenuse hinda ning asutus ei jõua seda enam rahaliselt ülal pidada". Ilmselt käib see läbi nii mõnegi inimese peas läbi. Sellises olukorras - parimal juhul, peab ümber õppima mõne eelmise teenuse konkurendi tarkvarale. Halvimal juhul - on oht, et failid võivad jäädavalt kaduda.

TalTech'is kasutatakse samuti Microsoft Office tooteid. Minu praegune murekoht sellega on see, et üheks teise-astmeliseks autentimiseks pean küsima kinnituskoodi SMS'i kaudu. Samas, olen kuulnud võimalustest, kus SIM-kaart kaaperdatakse üle, ja kinnituskood saabub hoopis pahalase telefoni, millega ta pääseb ligi kasutaja kontole (mis on ühtlasi siis ka pilveteenus).

Kuigi pilveteenused on kindlasti tulevik ka edaspidi, siis tunnen mina, et vigade parandusruumi on piisavalt. Tarkvara arendaja töös on pilveteenused igapäeva osa, kuidas nad aga teavad, milline on kõige parem, kõige töökindlam, kõige suurema võimalusega, et ka homme veel eksisteerib? Palju hüvesid mida inimesed uues nutimaailmas kasutavad põhinevad pilveteenustel, kuid kui palju inimesi mõtleb, et need teenused on lihtsalt auru ja õhku täis.

Google glass, üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi. Apple vision, teine, mis on ajale järele jõudnud?

Eelmine aasta kirjutasin põgusalt Google glass'ist ja kuidas see läbi põrus. Apple'i selle aasta uuel tootel, "Vision Pro"-l läheb vist natukene paremini. Samas on ka riistvara järele jõudnud piisavalt. Apple Vision on eelnenud hulgim virtuaalreaalsus(VR) ja augmenteeritud reaalsus(AR) lahendusi ja peakomplekte. Steam'is on eraldi sektsioon mängudele kohta mis on mõeldud VR-peakomplektiga kasutajale.

Google Glass ja Apple Vision on täiesti teistsugused seadmed - ühine joon on see, et silmale kuvatakse informatsiooni. Vision ühildub teiste Apple'i toodetega ning on ka iseseisev arvuti. Visioni ja teiste VR-peakomplektide puhul enam pakkus mulle huvi võimalus panna õhku hõljuma ekraanid - see tundub väga universaalselt kasutatav, enam ei ole monitori resolutsioon üheks piiravaks teguriks. Kui tahad rohkem ekraane, et rohkem asju teha, saab neid lihtsalt luua.

Küll aga, on niivõrd suur peakomplekt kohmakas ja võibolla ka ebapraktiline. Samas, ei ole ka Google Glass selline toode, millest ma puuduks tunneks. Kui tahta silmale kuvada informatsiooni kõige väiksemal kujul, siis võibolla on mõistlik kuvada seda läbi närvide otse ajju. Võibolla järgmine suurim areng tuleb Elon Musk'ilt ja tema Neuralink tiimilt, mis arendavad masina sidumist ajju.

Clippy - oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" aga samas, võibolla oli see lihtsalt ajast ees.

Clippy'l ei lasta surra. Ta tuuakse tagasi ühel või teisel moel, kui just mitte Clippy nime all, siis mõne keelemudeli "tehisintellekti" poolt tõugatuna arvutiassistendina, kellel võib olla ka mõni teine isikustatud välimus. 

Aasta tagasi ma kirjutasin seda, et Clippy'l ei olnud piisavalt funktsionaalsust. Tänapäeval on võimalik anda ChatGPT'le või teisele keelemudelile, ligipääs, et kasutajad abistada. GitHub Copilot tarkvara arendajatele, Clippy-GPT kontoritöötajatele, ilmselt keegi mõtleb midagi välja ka inimestele, kellel on vaja suhtlusvajadust leevendada.

Arvutis-"assistendid" on teadusulme üks esinevaid asju, mis on praegu realiseerumas.